Artrovert Galerii galerist Siim Raie jagab muljeid Pariisi kunstinädalalt, kus kümned kunstimessid, näitused ja galeriid pakkusid läbilõiget tänapäeva kunstimaailmast – noorte kunstnike katsetustest kuni maailma tippgaleriide väljapanekuteni.
Kuigi Pariis on hetkel eetris muude uudistega, siis tegelikult toimus möödunud nädalal ka Pariisi kunstinädal kümnete kunstimesside, näituseavamiste ning tuhandete galeriidega. Selleks nädalaks sai Pariisist kogu kunstimaailma keskpunkt, kuhu sõideti kokku, et saada osa külluslikust programmist. Kes tahtis, võis oksjonimajja Monet’d ostma minna (mis ka müüdi 50 miljoniga), kes tahtis, võis osa saada alternatiivsemast ja värskeimast performance’i kunstist.
Meie kava keskmes olid kunstimessid, eramuuseumid ja galeriid.
Post-Fair oli uus mess ja uus kogemus, noorte galeriide ja hoovõturajal kunstnikega. Testimas, mida keegi üldse kunstiks peab. Paris Internationale oli juba suurem ja pikemalt tegutsenud mess, millel “värske vere” ja kuraatorite lemmiku maine, kuid seekord millegagi väga ei üllatanud.
Elamusterohkeim oli ikkagi maailma üks suuremaid ja mainekamaid Art Basel Paris, kus pigem riputatav kunst ja karjääriredelil edenenud nimed. Megagaleriid ja sinna püüdlevad algajad. Vähem riskantne, aga selle võrra rohkem mu arusaamaga kunstist kattuvat. Üldine tähelepanek võrreldes eelmiste aastatega on see, et pakkumisel on väga palju ja väga head abstraktset kunsti. Figuraalne maal oli selgelt vähemuses ning head päevad on minimalistlikul, geomeetrilisel kui ka ekspressiivsemal abstraktsusel.
Näitusekülastustest oli tõeline elamus Yu Nishimura Lafayette Anticipation’is. Hiljem telefonis fotosid sirvides avastasin, et olin tema näituse peateosest juba kolm aastat tagasi samal Paris Internationale’i messil foto teinud. Michelangelo Pistoletto näitus Galleria Continuas oli ka hea, kuigi vanameistri viimase aja tööd lahjemad. Aga tema näituse seinalt leidsin tsitaadi: “An object is not art; the idea expressed by that very object can be.” Kõiksugu katsetuste kõrval on Pariis õnneks tulvil ideedega objekte.
Megagaleriid ja erakollektsioonid
Demonstratsioonide ootuses tõstsime reedel tempot ning läbisime koos Eestist pärit, kuid Pariisis elava kuraatori Merilin Talumaaga kolm megagaleriid, kaks erakollektsiooni ja lugematu arv galeriisid Marais’ linnaosas. Viimasel päeval jõudsime veel ka Design Miami Paris’ messile ja Musée du Luxembourg’i.
Megagaleriides just kunstinädalaks avatud näitustelt oli Lee Krasner Gagosianis lihtsalt super! Tema üldse esimene näitus Euroopas. Värskelt avatud Mennouri järelturule fokusseeritud galeriis oli samuti kokku kureeritud tippnimede valik ja külastuse käigus õnnestus kohata ka hr Mennouri ennast.
White Cube’is oli väljas Tracey Emini väikeformaadiliste maalide näitus, mis intiimne ja väga isiklik. Lee Bae mustvalge söe ja kirjaklambrite maailm Prantsusmaa kõige suuremas galeriis Perrotin ka meeldejääv.
Kunst, ruum ja disain
Esmakordselt külastasime möödunud aastal avatud Fondation Cartieri (kohe Louvre’i kõrval). Seal väljas olnud Ghana kunstnike Ibrahim Mahama ja Gideon Appahi näitus oli väga hästi kureeritud, sisukas, mõtlemapanev ning taas ka erakordne ruumikogemus.
Barbara Kruger ja foto-ajaloonäitus vanas börsihoones asuvas Pinault Collectionis olid lihtsalt vägevad nii skaala kui ka sisu poolest!
Äralennule eelnenud kollektsioneeritava disaini mess Design Miami Paris, mis toimus Karl Lagerfeldi endises kodus, oli võluv nii esemete kui ka selle maja poolest. Päris grandioosne elamine, aga ülimaitsekas.
Andy Warholi joonistused Luxembourgi muuseumis avasid seda popkunsti käilakuju hoopis teisest küljest – polnud ainult show-mees ja turundaja, vaid väga tundlik joonistaja ja põhjalik kavandaja.
Muljetest küllastununa ja kümneid tuhandeid samme läbinuna oli hea Pariisist rahulikku Eestisse tagasi lennata.
