57% kogujatest ootab kunstituru kasvu

2026. aasta oli kolmeteistkümnes uuring sarjas, mida viib läbi Arts Economics koostöös globaalse panga UBS-iga; see hõlmab nüüd kümmet turgu ja tugineb 3100 jõuka eraisiku (HNWI-high net worth individual) vastustele. Ehk siis uuriti viimase kahe aasta jooksul kunsti ostnud miljonäride ja miljardäride eelistusi ja kogemusi.

Keda ja miks uuriti?

UBS-i uute ja korrigeeritud hinnangute kohaselt oli 2026. aasta alguses maailmas 57,5 miljonit dollarimiljonäri. 2025. aastal moodustasid miljonärid vaid 1,5% maailma täiskasvanud elanikkonnast, kuid omasid seejuures peaaegu poolt (48%) kogu maailma varadest.

2026. aastal kasvas miljardäride arv aastaga 13%, ulatudes 3428-ni – see on 400 võrra rohkem kui 2025. aastal ehk lisandunud on veidi enam kui üks uus miljardär päevas. Nende koguvarandus kasvas veelgi kiiremini, suurenedes 25% võrra 20,1 triljoni dollarini. Miljardäride keskmine vanus püsis 2026. aastal stabiilsena, olles 65 eluaastat. Vaid 13% miljardäridest olid alla 50-aastased.

Jõukad eraisikud (HNWI-d) moodustavad vaid väikese osa kogu maailma kunsti- ja antiigihuviliste ning -ostjate hulgast. Nende tähtsus turul ületab aga tunduvalt nende arvulist osakaalu, kuna nad vastutavad ebaproportsionaalselt suure osa kulutuste eest, eriti just kõrgemas hinnaklassis. Seetõttu võivad nende ostuharjumused, eelistused ja laiem kaasatus avaldada märkimisväärset mõju müügisuundadele ja turu kujunemist mõjutavatele võtmeteguritele.

Enamik tänavuses HNWI-de uuringus osalenud kollektsionääridest (72%) oli juba pärinud kunstiteoseid; nende hulgas oli 61% ülisuure varandusega (üle 50 miljoni dollari vaba raha) eraisikutest (UHNWI-d) ning ligi 85% neist, kelle varandus pärines peamiselt perekondlikust pärandist või abielust.

Need üle 50 miljoni dollari suuruse varandusega inimesed suunasid kunstile keskmiselt 23% oma varast. Kuigi see rühm moodustab vaid väikese osa kogu maailma elanikkonnast, rõhutab see leid kollektsionääride ebaproportsionaalset mõju kunstiturule.

Varasemad uuringud on näidanud, et enamik kollektsionääre peab kunsti finantsvaradega võrreldes suhteliselt turvaliseks ja vastupidavaks investeeringuks, kuid see on endiselt väga mittelikviidne ja annab harva sissetulekut.

Kuidas jõutakse kunsti kogumiseni?

Perekond oli suurima mõjuga tee kogumiseni – 28% vastanutest on jõudnud kunstini, kuna see on osa perekonna praktikast. Kultuuriline kokkupuude (kunsti isiklik vaatamine muuseumides, galeriides, messidel ja muudes kohtades) oli teine kõige suurem mõjutaja (22%).

Investeerimishuvi oli 14% kollektsionääride esialgne peamine motiiv. Vaid 13% valimist tutvus kogumisega esmakordselt sõprade ja eakaaslaste kaudu. Samaväärne arv 13% avastas iseseisvalt kogumise veebikanalite või sotsiaalmeedia kaudu. Vaid 10% vastanutest teatas, et nende esialgne huvi kunsti vastu tulenes nende tööst või akadeemilistest õpingutest.

Kõige levinumaks lähtepunktiks igasugusele kogumisele olid maalid – 43% vastajatest nimetas need üheks kolmest peamisest huvist, järgnesid antiikesemed (27%) ja skulptuurid (25%).

Kust eelistatakse osta?

2025. aasta teisel poolel aitasid nii kunstimüüjate kui ka oksjonimajade sektoris kasvanud tipptasemel müügimahud tõsta koguväärtust; sama suundumus jätkus ka 2026. aasta esimesel poolel.

Galeriide roll on olulisem kui kunagi varem. Galeriid on endiselt turu raskuskeskmeks: ligi üheksa kollektsionääri kümnest ostis möödunud aastal teoseid vahendaja kaudu – paljud neist kunstimessidel – ning just vahendajate kaudu tehti suurim osa ostudest.

Samas, mida vabamalt info liigub, seda enam hindavad kollektsionäärid seda, mida ei saa kopeerida; kunsti omamise puhul peetakse kõige olulisemaks just unikaalsust ja haruldust.

Enamik kollektsionääre eeldab turu kasvu lähikuudel ja -aastatel, kusjuures oma kollektsiooni täiendada soovijaid on tunduvalt rohkem kui neid, kes plaanivad teoseid müüa.

39% suure varandusega eraisikutest (HNWI ehk high-net-worth individual) kavatses järgmise 12 kuu jooksul kunsti juurde osta, samas kui 23% plaanis teoseid müüa; see viitab kollektsioonide mahu suurenemisele kogu uurimisrühma lõikes.

Kõige sagedamini plaaniti osta maale (49%), kollektsioneeritavate esemete seas olid esikohal antiikesemed (33%) ja dekoratiivkunst (27%).

Ootused: 57% vastajatest prognoosis kasvu 2026. aasta lõpuni, 58% järgmise 12 kuu jooksul ja 60% järgmise 10 aasta jooksul. 2026. aastal oli kollektsionääride peamine mure seotud kunstituru läbipaistvusega – hõlmates läbipaistmatut hinnakujundust, avaldamata tasusid ja huvide konflikte –, mis tõusis tähtsaimaks teemaks.

Miks ostetakse kunsti?

Kõigi turgude jõukatelt eraisikutelt (HNWI-d) küsiti, milline on kunstiteose ostmisel kõige olulisem ajend või kaalutlus, valides kuue peamise teguri hulgast:

1. Finantsinvesteering – sealhulgas ootus rahalisele tootlusele või riski hajutamine kogu varaportfellis – 23%
2. Isiklikud huvid ja nauding – sealhulgas enesemääratlus või enesehinnang, isiklik nauding, soov parandada oma kuvandit või muud esteetilised ja dekoratiivsed tegurid – 21%
3. Suhted teistega – sealhulgas suhtlemine, võrgustiku loomine ja kuuluvustunne – 17%
4. Kogumiskirg või -vajadus – 17%
5. Perekondlike või ajalooliste traditsioonide säilitamine või jätkamine – 11%
6. Kunstnike ja kultuuri toetamine või muu heategevuslik ajend – 11%

Mis puudutab lõplikku ostuotsust, siis ligikaudu kolmandik vastanutest tegi selle ühiselt kas abikaasa või elukaaslasega (17%) või teiste pereliikmetega (17%). Veel 20% tegi lõpliku otsuse konsulteerides kunstimüüja, nõustaja, kuraatori või muu eksperdiga. Siiski tegi suurim osa kollektsionääridest (46%) lõpliku otsuse iseseisvalt.

Kollektsionäärid hindasid kõrgelt unikaalsust: kõige populaarsem eelistus (mida 25% vastanutest nimetas üheks oma kolmest peamisest eesmärgist) oli omada midagi ainulaadset või kordumatut. Nooremate kollektsionääride seas oli see osakaal veelgi suurem (Z-põlvkonna puhul 29%). See viitab kollektsionääride soovile teistest eristuda, ehkki mitte tingimata ebatavaliste või riskantsete valikute kaudu. Teisel kohal oli soov omada midagi haruldast – eset, mis on vaid väheste kollektsionääride käes (24%; ka siin oli näitaja nooremate seas kõrgem, ulatudes Z-põlvkonna puhul 28%-ni). Neid kahte eelistust kombineerides selgub, et unikaalse või haruldase eseme omamine oli oluline 43%-le vastanutest, kusjuures nooremate kollektsionääride seas oli see veelgi tähtsam (Z-põlvkonna puhul 48%).

Vaid 19% kollektsionääridest pidas oluliseks omandada teos enne, kui teised kollektsionäärid selle väärtust mõistavad; põlvkondade vahel olid selles osas vaid väikesed erinevused. Järgmised populaarseimad eelistused olid tihedamalt seotud sotsiaalse kuuluvuse ja rühmaidentiteediga (või nn karjaefektiga): 23% pidas oluliseks sellise eseme omamist, mida hindavad kõrgelt valdkonna eksperdid või kollektsionäärid, samas kui 22% eelistas kunstnike, loojate või brändide teoseid, mis on kollektsionääride või kultuuriringkondades laialdaselt tunnustatud.

Oma identiteeti või päritolu peegeldava eseme omamine oli kõige olulisem 22%-le kollektsionääridest.

Kui palju kulutatakse?

2025. aastal – viimasel täisaastal, mille kohta kulutuste andmed on esitatud – investeerisid küsitluses osalejad kujutavale kunstile keskmiselt 124 265 dollarit. 77% vastanutest kulutas alla 50 000 dollari.

Selles valimis olid Z-põlvkonna (zoomerid, sündinud 1997-2012) kollektsionääridel aastatel 2024, 2025 ja 2026. aasta esimesel poolel ülekaalukalt suurimad keskmised kulutused kujutavale kunstile; nende kulutused olid ligi kaks korda suuremad (või veelgi suuremad) kui vanematel kollektsionääridel. Kuigi seda mõjutasid mõned väga suuri summasid kulutavad noored kollektsionäärid, oli ka selle põlvkonna kulutuste mediaan järjepidevalt vähemalt 50% kõrgem kui vanematel kollektsionääridel.

Nendest, kes olid aastatel 2025-2026 soetanud mõne kunstiteose, oli enamik (76%) ostnud maali ja 60% skulptuuri. Järgmisteks populaarsemateks ostudeks olid paberteosed (50%) ja graafika (47%). Veidi alla poole (45%) olid ostnud digitaalse kunstiteose. Sama suur osa (45%) soetas fotokunstiteose.

Naiste ostuosalus oli kõigi kunstiliikide puhul kõrgem kui meestel, kusjuures naiste kulutused olid märgatavalt mitmekesisemad. Ühed suurimad erinevused ilmnesid fotokunsti puhul, kus naiste osalus oli 16% suurem; samuti graafika ja paberil teoste puhul (mõlemal juhul 14% suurem).

Vaid 45% valimis olevatest kollektsionääridest märkis, et on ostnud teose kunstnikult, kelle nad avastasid alles aastatel 2025-2026 – see on madalaim tase viimase viie aasta jooksul. Kalduvus eelistada tuntud nimesid, koos viimase aasta müügiandmetega, viitab sellele, et praegusel turul eelistatakse väljakujunenud mainega kunstnikke ja ollakse riskide suhtes ettevaatlikumad. Nooremad kollektsionäärid ostsid tõenäolisemalt teoseid kunstnikelt, keda nad varem ei tundnud: nii oli teinud üle poole Z-põlvkonna kollektsionääridest (56%).

87% kollektsionääridest tegi oste vahendaja kaudu – olgu selleks siis galeriikülastus, veebiost, sotsiaalmeedia või kunstimess. Turul domineerisid endiselt tehingud väljaspool veebikeskkonda, moodustades 85% müügimahust – kusjuures suure väärtusega ostude puhul sõltuti suuresti isiklikest, suhetel põhinevatest tehingutest.

Pooled vastanutest olid aastatel 2025-2026 teinud oste oksjonitel.

Nende kollektsionääride osakaal, kes ostavad teoseid otse kunstnikult, kasvas veel 6% võrra, ulatudes 69%-ni. Kõige levinum viis kunstnikult otse ostmiseks oli kunstniku ateljee kaudu (48%, kasv 5%); 40% olid tellinud teose (kasv 3%) ja 38% olid kasutanud Instagrami (kasv 3%).

Peaaegu pooled küsitletud kollektsionääridest (46%) ostsid teoseid otse teistelt kollektsionääridelt või eraesindajatelt.

Suure netovaraga isikute (HNWI) kulutuste jaotus müügikanalite lõikes:

• Kunstikaupmehed 27%
• Kunstnikud 19%
• Kunstimessid 15%
• Veebiplatvormid 15%
• Oksjonid 10%
• Eraallikad 8%
• Nõustajad 6%

Veebi- ja sotsiaalmeediaplatvormide koguosa neist 27%

Kust saadakse infot?

Kollektsionäärid osalesid  2025. aastal keskmiselt 46 üritusel. 2026. aastaks on prognoositav keskmine 44. Nende hulgas keskmiselt: 12 muuseumikülastust, 7 galeriikülastust, 7 kunstimessi, 6 ateljeekülastust, 6 oksjonit.

Naised ja Z-generatsiooni kollektsionäärid osalevad keskmiselt ligi ühel üritusel nädalas.

Kui palju teoseid?

Uuringus osalejate kollektsioonides olevate teoste keskmine arv oli 56.

Kuni kaks aastat turul tegutsenud jõukad kollektsionäärid (HNWI-d) omasid keskmiselt vaid 27 teost, samas kui need, kes on kunsti kogunud üle 20 aasta, omasid tunduvalt suuremaid kollektsioone – keskmiselt 119 teost.

2025. aasta uuring näitas selget nihet uutelt ja esilekerkivatelt kunstnikelt väljakujunenud mainega kunstnike suunas; see peegeldab turuolukorda, kus tipptasemel ja vanema kunsti sektorid toimisid paremini kui kaasaegsema kunsti sektorid. Sarnane suundumus ilmnes ka 2026. aastal, hoolimata valimi muutustest. Üldjoontes jagunesid küsitletute kollektsioonides olevad teosed järgmiselt:

• 16% uued kunstnikud – need, kes on turul uued ega ole veel galeriide esindatud (tase on sama mis 2025. aastal, kuid madalam kui 2024. aastal, mil see oli 27%);
• 18% esilekerkivad kunstnikud – kelle teoseid on galeriides või muuseumides eksponeeritud vähem kui 10 aastat (kasv 1% võrreldes 2025. aastaga, kuid langus võrreldes 2024. aastaga, mil näitaja oli 26%);
• 20% karjääri keskpaigas olevad kunstnikud – kelle teoseid on galeriides või muuseumides eksponeeritud üle 10 aasta ja kellel on väljakujunenud maine, kuid keda ei peeta veel tipptasemel kunstnikeks (väike langus võrreldes 2025. ja 2024. aastaga);
• 46% väljakujunenud või tipptasemel kunstnikud – kelle teostel on tugev ja kindel järelturg (oksjonitel ja/või galeriides) ning kelle teosed müüvad regulaarselt üle 100 000 dollari (kasv 1% võrreldes 2025. aastaga; 2024. aastal oli näitaja madalaimal tasemel – 25%).
• Vaadates 2026. aastal suure netovaraga isikute (HNWI) kogudes esindatud kunstnike sugu, domineerisid kümnel turul endiselt meeste teosed: 56% olid meeskunstnike ja 44% naiskunstnike teosed.

Kui nähtavad on kogud?

Küsimusele, kellele nad on viimase 12 kuu jooksul võimaldanud oma kogusid isiklikult vaadata, vastas 22%, et on ligipääsu piiranud: 15% lubasid vaatama vaid oma leibkonna liikmeid ning 7% jagasid oma kogu üksnes lähedaste sõprade ja pereliikmetega.

Küsimusele, kas nad on kunagi laenanud teoseid muuseumidele või avalikele asutustele, vastas jaatavalt märkimisväärne osa – 39% vastanutest. Kõige suurem osakaal oli Ühendkuningriigis (67%) ja USA-s (64%), kus enamik kollektsionääre on mingil hetkel oma kogust teoseid välja laenanud.

Kõigi vastanute seas soovis vaid 10% olla laiemalt tuntud kui kunstikogujad või kunstiteoste omanikud. Enamik (64%) eelistas hoida oma omandisuhet ja kogumistegevust suuresti privaatsena: 25% piirdus vaid oma leibkonnaga ning 39% jagas seda teavet üksnes lähedaste pereliikmete ja sõprade ringis. Veidi üle veerandi (26%) soovis olla tuntud spetsialiseerunud kunsti- või kollektsionääride kogukondades.

Kuidas edasi?

Vaadates järgmisesse 12 kuusse, plaanis 39% kõigi turgude lõikes küsitletud jõukatest inimestest kunsti juurde osta (langus 1% võrreldes 2025. aasta uuringuga) – enamik (31%) plaanis kollektsiooni täiendada vaid uute ostudega, samas kui 8% kavatses nii osta kui ka müüa.

Ostjaid oli müüjatest rohkem igas piirkonnas, kuid erinevused ulatusid väga erinevatesse piiridesse.

Kuigi enamik (77%) kollektsionääre ei soovinud järgmise 12 kuu jooksul oma kogudest teoseid müüa, olid mõned huvitatud likviidsuse suurendamisest muul viisil, eelkõige kasutades kunstiteoseid laenu tagatisena. Kõigi turgude lõikes plaanis 19% küsitletud suure netovaraga inimestest kasutada oma kollektsiooni kuuluvaid teoseid laenu tagatisena; see näitaja varieerus 10%-st Hongkongis kuni 30%-ni USA-s.

Küsimusele kunstituru väljavaadete kohta järgmise kuue kuu (2026. aasta ülejäänud osa) jooksul vastas 57%, et nad ootavad turu jätkuvat kasvu, 30% prognoosis stabiilsust ja vaid 13% ootas langust. Kõige optimistlikumalt suhtuti olukorda USA-s (74% ootas kasvu, sealhulgas 30% märkimisväärset kasvu), Brasiilias (66%) ja Ühendkuningriigis (61%).

Tervikuuring on leitav: The Art Basel & UBS Survey of Global Collecting 2026 by Arts Economics