Näituse viimasel päeval, 30. novembril, kell 16.00 kutsub kunstnik Rain Saarik teid osa saama ringkäigust oma isikunäitusel. Koos galeristiga peatub ta teoste ees, et arutleda nende tähenduste ja esile kerkivate tunnete üle. Osalejad on oodatud kaasa mõtlema, küsimusi esitama ja oma kunstikogemusi jagama.
Rain Saariku maaliseeria ”Teed tagakambrisse” keskendub päritavatele traumadele, mis generatsioonide kaupa edasi kanduvad. Trauma on kui nähtamatu jõud, mis on juurdunud perekondadesse ja dirigeerib järgnevate põlvkondade elusid. Tagakamber sümboliseerib vaimset ruumi, mis hoiustab peidetud ja kaduma läinud saladusi, mis ootavad avastamist ja mõtestamist, et murda korduvaid mustreid. Tagakambrit võib vaadata kui kollektiivset alateadvust, mille mõistmiseks tuleb vaadata ennast kui osa suuremast organismist. See on koht, kuhu võib ennast kaotada, sest tõde on kihtide alla peidetud, kättesaamatu nagu võrsest eraldatud juur. Kihid, kui ajaga tekkinud pinnas, peidavad endas elutingimusi, mõtteviise ja maailmavaateid, mis on võõrad kaasaegsele inimesele. Et aru saada juurest, peab mõistma keskkonda, kus see on kasvanud.
Seeria läbivad teemad on nostalgilised mälestused, kujunemine, kuuluvus ja aktsepteerimine, aga samas ka ümbertõlgendamine, kuuluvuse kadumine, lahti ütlemine, unustamine, hääbumine ja kadumine.
