9. juulist on Artrovert galeriis avatud Marleen Suvi isikunäitus “Meie ajal ei saadetud enam armastuskirju”, mis taaselustab intiimsed noorusmälestused tootemlikel maalilõuenditel.
Üleminekuiga on teadupärast keeruline. Keeruline läbida, keeruline kõrvalt vaadata. Keeruline isegi selgitada, miks see nii keeruline on (“hormoonid möllavad”, pole suurem asi selgitus). Samavõrd keeruline on seda kujutada nii, et teos ei kukuks välja juustuselt ja läägelt. Hõllandus vajab nii poeetilist piiritunnetust kui siirast südant, et teos poleks kuidagi nostalgitsev või melodramaatiline.
Seega on antud näitus omamoodi köielkõnd. “Meie ajal ei saadetud enam armastuskirju”, toetub motiividele kunstniku teismea lõpust pärit polaroididelt. Kelmikad katsetused sõbrannadega, täismeigiga vannis, kerge häbelikkusega kehakatteks haaratud padi — need pildid üritavad anda sissevaadet hetkedesse, kus arvatakse ennast olevat jube suur, ent ennemini alles õpitakse, kuidas üldse olla.
Pisikestelt fotopositiividelt võetud hetkede suurendused hakkavad Suvi maalidel tööle mäletamise eneseteadvusena — Miks pildistada just teda? Miks poseerida just nii? Kes ma siin olen? Kes sa seal oled? Suvi maalid esitavad hetkede ja tungide ajul fotopaberile püütud kujutiste kohta küsimusi, millest pildistamise enda hetkel vaevalt mõeldi, ent mis avavad nooruse meenutamise keerukust. Küsimusi, mida küsib Suvi maalide vaataja, ei küsinud enda käest modellid tema maalidel. Vastuseid ei mäleta anda enam keegi. See on vanade armastuskirjade probleem.
Kui nad päris olid, jääbki ainult armastus.
Lugege näitusest lähemalt meie näituste lehel.