Eesti kunstituru oksjonimaastikult on puudu noorte ja elavate klassikute vahele jääv oksjon, tõdes Siim Raie Eesti kevadoksjonite ülevaateloos.
Avaldatud ERRis, Autor Siim Raie, Foto Ken Mürk (ERR).
Statista* andmetel tehti 2021. aastal globaalselt kunstiga 36,7 miljonit tehingut ja nende koguväärtus oli pisut üle 65 miljardi dollari. 40 protsenti sellest rahast teeniti avalikel oksjonitel (kunsti ja antiikesemete avalikud müügid). Kahe suurema globaalse oksjonimaja (Sotheby’s ja Christie’s) käibed ulatuvad üle seitsme miljardi dollari. Üldiselt peetakse globaalset kunstiturgu Covid-kriisist taastunuks.
2021. aasta tõi ka Eesti kunstiturule uusi rekordeid ja arengusuundi, eriti kevadoksjonitel, kus elavad autorid jõudsid järele ja kohati ette klassikutest. Kas see hoog kestab ka 2022. kevadel?
Kuue suurema oksjonikorraldaja (Allee Galerii, E-Kunstisalong, Haus Galerii, Vaal Galerii, Vernissage Galerii ja Osta Noort Kunsti oksjon (Art & Tonic Galerii)) 12 sellekevadise oksjoni koondpilt on küllaltki kirju. Kokku oli neil oksjonitel müügis 911 kunstiteost, millest 592 (65 protsenti) said müüdud. Neist pakutud teostest 71 protsenti olid juba surnud autoritelt ja 29 protsenti elavatelt autoritelt. Osta Noort Kunsti oksjon ilmselgelt on ainus, kes tegeleb ainult elava kunstiga, aga ka Vaal Galerii teise oksjonipäeva töödest 77 protsenti ja Haus Galerii moodsa klassika päeva töödest 47 protsenti olid aktiivselt tegutsevatelt kunstnikelt. Korraga oli niisiis saadaval kaasaegse kunstnike 260 tööd, neist pea kümnendik – 25 tükki Jüri Arraku autorlusega.
Oksjonite kogukäibeks kujunes 2,64 miljonit eurot, millest Haus Galerii kolm müügipäeva andsid 1,02 miljonit eurot. Keskmine kunstioksjonil müüdud töö maksis 4455 eurot. Müümata jäi oksjonitel 35 protsenti töödest. Kõige edukam oli Osta Noort Kunsti oksjon, kus vaid 2 tööd ei leidnud omanikku ja negatiivse rekordi selles osas tegi Vaal Galerii teine (kaasajale suunatud) oksjonipäev, kus 65 protsenti töödest jäid müümata. Nii Haus galerii (100 protsenti surnud autorid) kui Allee galerii kunstiklassika müügid tegid ka hea tulemuse ning müümata jäid üksikud tööd.
Ka oksjonihindade tõusu osas pakuvad need kaks galeriid tööde müüjatele kõrgeimat lisandväärtust – Hausi klassikapäeval tööde hinnad keskmiselt enam kui kahekordistusid ja ka Hausi teiste oksjonite ning Allee graafikaoksjoni tõusud olid üle 60 protsendi. Matemaatiliselt on kõige kiiremad kasvud Osta Noort Kunsti oksjoni töödel, kuid selle põhjuseks on teistsugune oksjoni loogika ja mõnede autorite julgus minna pakkumisele väga madala alghinnaga.
Kokkuvõttes võib öelda, et edukaks oksjoniks on vaja kvaliteetset müügikataloogi (mulle sümpatiseeris väga näiteks Allee Galerii kevadoksjoni ja Hausi graafikaoksjoni kataloogid) ja ostujõulist ning laiapõhist püsiklientuuri ja oksjonil osalejat. Nii tööde müüki panijate, kui ostjate pikaajaline usaldus oksjonimaja vastu on eelduseks mõlemale. Oma andmeid avaldanud suuremate oksjonikorraldajate infost võib järeldada, et ostjate ring on laiem, kui üksikud kogujad ning kunsti ostjate arv oksjonitel on sadades ning enamik pakkujaid eelistavad osaleda oksjonitel ekraani tagant. Oksjoninäitusi ja veebikataloogi külastavad omakorda tuhanded kunstihuvilised.
Maiuspalad ja tähelepanekud
Kallim müüdud töö oli Konstantin Süvaloo “Pühajärv”, mis leidis uue omaniku 86 000 euroga ja tegi läbi ka nominaalsummas suurima kasvu (+52 000). Protsentuaalselt tegi suurima kasvurekordi Noore Kunsti oksjonil Marita Liivak, kelle töö hind tegi kolmeeuroselt alghinnalt peadpööritava 866 kordse tõusu lõpphinnani 2600 eurot, aga selle anomaalia saab kanda selle oksjoni omapära ehk madala alghinna teeneks.
Juba teist kevadet järjest teeb Aili Vint müügirekordeid ja Allee Galerii oksjonil olnud “Sümmeetriline kompositsioon” 1977. aastast on väärt iga 55 000 eurot, mis selle eest maksti ning graafikaoksjonil suure tõusu läbi teinud Erich Pehapi “Baaristseen” samuti. Graafikaoksjonite hea uudis ehk ongi see, et hinnad on tõusnud viiekohalisteks ja kõikidele Wiiralti fännidele on positiivne info see, et heade tööde hinnad on pea kümneaastasest paigalseisust liikuma saanud.
Silma jäi, et kõik perekonnanimega Mudist seotud tööd leidsid kena kasvu järel uued omanikud, ning samas surmajärgselt ootuspäraselt ohtralt esindatud Leonhard Lapini töödest vaid omapärasem ja haruldasem läks kaubaks.
Eesti kunstituru oksjonimaastikult on puudu noorte ja elavate klassikute vahele jääv oksjon, kuid nende tööd on iga päev kättesaadavad galeriidest ja otse kunstnikelt ka ilma kaks korda aastas oksjonit ootamata.
*Art market worldwide statistics & facts | Statista
Toimetaja: Kaspar Viilup, Avaldatud ERR portaalis.