Suuremad sügisoksjonid on tänaseks toimunud ja teatud pilt kunstiturust tekkinud. Kunstiturgu juba aastaid jälgiv galerist Siim Raie leiab, et kunstiturg on august välja tulnud, samas annab tunda põlvkondade vahetus kogujate seas.
“Eesti sügisoksjonid läksid umbes samal tasemel kui eelmine aasta, aga mitte nii hästi kui kaks-kolm aastat tagasi. Ma arvan, et nihe turul on toimunud, tegijate mõttes, konkurents on tihenenud, Eestis tuleb galeriisid ja oksjonimaju juurde, aga ka kaob pildilt,” ütles galerist ja kunstituru uurija Siim Raie.
Üha tugevamalt annab tunda põlvkondade vahetus kunstiturul.
“Kogu maailma kunstiturgu mõjutab see, et uued põlvkonnad koguvad teistsugust kunsti, ja ma arvan, et see on ka Eestis juhtunud, et klassika ostmine enampakkumise korras on oma aja ära elanud, ja kes tahavad ellu jääda, peavad uutele põlvkondadele uut kunsti teistsuguste meetoditega pakkuma,” sõnas Raie.
Sügisoksjonitel osales kaheksa eesti galeriid ja oksjonimaja, müüki pandi 1020 teost, millest ära müüdi 690 ehk osteti veidi alla 70 protsendi töödest. Oksjonitulu oli ligi 4,2 miljonit eurot. Raie arvates tuleks pakkumises tagasi tõmmata, et tekiks tugevam rebimine ostjate vahel.
“Neid töid, mis müümata jääb või müüakse alghinnaga, on Eesti oksjonitel liiga palju, enampakkumine kui meetod eeldab, et läheb rebimiseks,” tõi Raie välja.
Ta lisas, et kuuekohalise müüginumbrini jõuti ainult paaril juhul.
“Kui vaadata maailma kunstiturgu, siis sügisesel perioodil 25 teost müüdi üle kümne miljonilise hinnaga, mis tähendab tavaliselt seda, et kui ülemine ots läheb eest ära, siis tuleb ka alumine järgi, see on turu loogika. Ehk kui rikkamad julgevad kulutada, vaatavad teised ka, et kunst on selline asi, millega tasub tegeleda,” tõdes Raie.
