fbpx

Art Basel ja UBS 2023 globaalse kunstikogujate uuringu kokkuvõte

Avaldatud on Art Baseli ja UBSi 2023 aasta globaalne kunstikogujate uuring, mille kokkuvõte leiate allpool ja koguraporti uuringu kodulehel.

  • Uuring hõlmas 2828 jõukat (high net worth person – vabu vahendeid üle miljoni dollari) kogujat (investeerinud kunsti viimasel 3 aastal vähemalt 10000 $ aastas) 11 eri turult.
  • Globaalse kunstituru mahuks 2022 aastal oli 67,8 miljardit $ (3% aastane kasv). Piiriülene kunstikaubandus (sissevedu) oli sellest kõigi aegade kõrgeim 30,7 miljardit $.
  • Vaatamata keerulistele aegadele maailmas püsib kunstiturg kindel. Samuti on 77% kogujatest veendunud, et lähima poolaasta väljavaade on positiivne (neist 74% pidas ka aktsiaturgude väljavaadet optimistlikuks). 54% kavatseb lähima aasta jooksul osta ja 26% müüa oma kollektsioonist kunsti.
  • Füüsiline kokkupuude kunstiga on isegi veel olulisemaks muutunud – 86% kogujatest ostab kunstivahendajate käest ning 84% tehingutest toimuvad reaalselt galerii ruumes. 58% uuringus osalenutest ostis kunsti kunstimessilt. 38% ostist kunsti otse ka kunstniku ateljeest ning 28% tellis töid otse kunstnikult.
  • Keskmine koguja on viimase 4 aasta jooksul ostnud 15 erinevalt galeriilt / kunstivahendajalt.
  • Kulutatud raha jagunes erinevate müügikanalite vahel: 33% kunstivahendajad (galeriid, diilerid), 25% oksjonimajad, 14% kunstimessid, 9% otse kunstnikud, 5% NFT platvormid, 4% muud kolmanda osapoole online platvormid, 4% käest-kätte, 4% instagram, 2% kunstinõustajad.
  • Kogujate põhimotivatsiooniks kunsti ostmisel on isiklik nauding ning enese identiteediloome. Nende kõrval on tugevalt ka majanduslik vaade – kunst kui varaklass.
  • Nagu ka varasem uuring on välja toonud, eelistavad kogujad segastel aegadel osta otse galeriidest ja vähem oksjonitelt – 2023 esimese poolaasta oksjonitulemused on tagasihoidlikumad eelmisest aastast.
  • 2022 aastal kulutas jõukas koguja kunstile keskmiselt 65000 $ aastas. 2023 tõotab kõrgemat tulemust. Keskmine koguja soetas 6 kunstiteost aastas.
  • Jõukuse kasvades kasvab (sellest kiiremini) kunsti osakaal portfellis. Samuti tuleb uusi kogujaid jõudsasti juurde – 10% neist, kes kulutasid möödunud aastal enam kui miljon dollarit kunstile on nö uued kogujad. 43% uuringus osalejatest on kogunud üle 10 ja 8% üle 20 aasta.
  • Jätkuvalt on suurim osa turust maalidel (58%), ning teisel kohal on tööd paberil (13%).
  • Keskmises kollektsioonis on 52% töödest elavatelt ja 48% lahkunud kunstnikelt.
  • Elavatest kunstnikest, kelle töid osteti:
    • 44% olid täitsa noored/uued (22%) ja tõusvad tähed (22%)
    • 27% olid karjääri keskel olevad ning
    • 29% on väljakujunenud karjääriga ja tipptaseme kunstnikud
  • 39% ostis vaid nende kunstnike töid, kes olid neile juba varasemast tuttavad, 55% ostis nii tuntud, kui tundmatute ning 6% ainult neile seni tundmatute kunstnike töid.
  • Digitaalse kunsti ja NFT-de müük on langenud madalaimale tasemele alates 2021 aastast (tipust), moodustades vaid 3% kogujate kulutustest kunstile.
  • X-generatsioon (70-80-nendatel sündinud) juhib hetkel kunstiturgu – nende kulutused kunstile on märkimisväärselt suuremad võrreldes teiste eagruppidega. Samuti on kõrgemad nende investeeringud paberil kunstile ning ostetud tööde keskmine hind.
  • Jõukate inimeste investeerimisportfellist moodustas 2023 esimesel poolaastal kunst 19% kogumahust ning ultrajõukate (vabu vahendeid üle 50 M$) varadest isegi 30%. 2022 aastal oli keskmine osakaal 24%, mis oli kõigi aegade kõrgeim ning on seletatav kõrge inflatsiooni ja keeruliste poliitiliste aegadega maailmas, kuna kunsti kui varaklassi peetakse heaks riskide hajutamise vahendiks. Kunstnike individuaalsed karjäärid ei korreleeru finantsturgudega ning seetõttu sobib kunst hästi inflatsioonist ja intressimääradest sõltumatuks varaliigiks.
  • Koguja külastab aastas keskmiselt 32 kunstiga seotud sündmust/näitust. Sealhulgas 6 muuseumikülastust, 5 erakollektsiooni ja 5 galeriinäituse, 4 kunstimessi, 4 ateljee külastust ja 4 oksjonil osalemist.
  • Koguja enesemääratlus ostjana jagunes:
    • 44% peavad ennast „uurijaks“ tehes enne ostu põhjaliku kodutöö kunstniku karjääri ja seniste müükide isas
    • 24% peab end „konossööriks“, kes on pühendunud parimatest parimate väljaraalimisele
    • 18% ostab impulsi ajendil, tehes kiire otsuse konkreetse kunstiteose põhjal
    • 10% kirjeldab ennast „investorina“, kes otsivad teoseid ja autoreid, kelle rahaline väärtus kasvab kiiremini.
    • 4% peab end „patrooniks“, kes ostab ennekõike toetamaks kunstnike ja kunsti kogukonda.
  • Esmakordselt uuriti ka finantsvõimenduse (laenu) kasutamist kunsti ostul. Isegi väga jõukatest inimestest 43% on kasutanud laenu kunsti ostmisel. Levinuim on see nende hulgas, kes identifitseerivadki ennast kunstiinvestoritena – 54% kasutab laenu. Ehk siis kunsti väärtuse kasv on igal juhul kiirem, kui laenu intress.

Pildil: Kristi Kongi maal