Kunstiteose hind võib kõrvalt vaadates tunduda raskesti mõistetav. Miks maksab üks maal mõnisada eurot ja teine miljoneid? Kas määrav on kunstniku nimi või teose sisu
Kunstiteose hinna kujunemise teemal arutlevad Delfi Kultuuri artiklis Artrovert Galerii galerist Siim Raie ning kuraator, galerist ja ELLELL-i kunstinõustamisettevõtte kaasasutaja Lilian Hiob-Küttis.
Kunstiteose hind võib kõrvalt vaadates tunduda raskesti mõistetav. Miks maksab üks maal mõnisada eurot ja teine miljoneid? Kas määrav on kunstniku nimi või teose sisu? Tegelikult kujuneb kunsti hind mitme teguri koosmõjul ning sageli ei liigu hind ja väärtus käsikäes.
Nagu mitmel pool mujalgi kehtib ka kunstiturul lihtne põhimõte: hind sõltub nõudlusest ja pakkumisest. Mida rohkem on ostjaid ja mida haruldasem või ihaldatum teos, seda kõrgemaks võib hind kujuneda.
Samas ei ole kunstiturg ühtne tervik. Neli aastat Artroverdi galeriid juhtinud Siim Raie eristab esmaturgu ja järelturgu. Esmaturul müüakse teoseid esimest korda, enamasti otse kunstnikult või galerii vahendusel. Seal mõjutavad hinda eelkõige kunstniku senine karjäär, varasem hinnatase, näituste arv ning üldine nähtavus kunstiväljal, selgitab ta.
Järelturul, kus teoseid müüakse edasi uuele omanikule, muutuvad määravaks teised tegurid. „Kui teos on juba mitmendat korda müügis, sõltub hind ennekõike selle müüki pannud inimese tuluootusest,“ ütleb Raie.
Tema hinnangul on siiski kõige olulisem alati teos ise – selle kunstiline tase võrreldes teiste sarnaste töödega ja koht autori loomingus tervikuna. „Universaalset valemit pole olemas – igaühel on oma komplekt muutujaid, mis edu tagavad. On ka hulk päris korraliku karjääri ja kunstilise tasemega kunstnikke, kelle hinnad seisavad paigal. Samamoodi nagu on ka kiire tõusu ja haibi läbi elanud ning tipust algtasemele tagasi kukkunud autoreid,“ räägib galerist.
Loe edasti Delfi Kultuur väljaandes või astu läbi Artrovert Galeriist (Ristiku 10, Tallinn, avatud teisipäevast laupäevani kell 12:00 – 18:00, et lugeda uudist paberväljaandel).
