2025. aasta Art Baseli ja UBS-i kunstituru raport: langus jätkub, väikegaleriid kasvus

Ilmunud on 2025. aasta Art Baseli ja UBS-i globaalne kunstituru ülevaade1, mille koostas Arts Economics. Uuring käsitleb 2024. aasta kunstituru trende ja statistikat ning sisaldab ka eraldi kunstivahendajate (galeriid, diilerid, nõustajad) küsitlust. 

Parimad palad on sellest välja noppinud Artrovert galerii galerist Siim Raie.

Olulisemad tähelepanekud raportist:

  • Teist aastat kestab maailma kunstiturul langus – 2024. aastal oli globaalse kunstituru kogumaht 57,5 miljardit dollarit, mis on lausa 12% vähem kui eelmisel aastal.
  • Ka online-müük vähenes, moodustades kokku 10,5 miljardit dollarit ehk 18% kogumahust.
  • Siiski kasvas tehingute arv 3% ning kokku osteti ja müüdi kunsti 40,5 miljonit korda.
  • Enim on langenud kõrgema hinnaklassi ja suurimate vahendajate käibed. Oksjonimajade käibed langesid lausa 20% (avalikud oksjonid -25%, suletud oksjonid +14%).
  • Ainsana kasvasid väikeste, alla 250 000 dollarilise käibega galeriide müügid.
  • Kui langus oli pea kõikides hinnasegmentides, siis ainus kasvav segment olid teosed kuni 5000 dollarit – lausa 13% kasv tehingute arvus.
  • Turutipu järsu kokkutõmbumise üheks põhjuseks on ka see, et keerulistel aegadel väga väärtuslikke teoseid müüki lihtsalt ei pakuta.
  • Galeriid, mis tegelevad vaid kaasaegse kunstiga, said tunda kõige suuremaid käibelanguseid (kokku 11%). Galeriid, kes tegelevad nii vanema, modernismi kui sõjajärgse kunstiga või mitme perioodiga, olid stabiilsemad. Ka antiikesemete turg langes 11%.
  • 59% kunstituru käibest loovad kunstivahendajad (galeriid, diilerid, nõustajad), kes teevad 31% müükidest kunstimessidel. 41% käibest loovad oksjonimajad.
  • Uurijad hindavad, et maailmas on hetkel ca 300 000 tegutsevat kunstivahendajat.
  • Uuringu sees tehti eraldi küsitlus kunstivahendajatele (58 riiki, 1600 ettevõtet), analüüsimaks nende tegevust. 50% vastanutest tegeleb vaid kunsti esmaturuga, 9% järelturuga ning 41% mõlemaga. Neist 40% tegeleb kaasaegse kunstiga, 17% sõjajärgse kunstiga, 12% modernismiga, 4% impressionismiga, 3% vanade meistrite müügiga.
  • 59% kõigist müüdud töödest olid maalid, 15% skulptuurid, 11% tööd paberil (graafika), 7% trükised ja suuretiraažilised tööd, 3% fotod, 1% film ja video ning samuti installatsioonid. Galeriimüügist lausa 85% on maalid.
  • Keskmine galerii müüs aastas 157 teost (mediaan 75 tk).
  • 75% müüdud kunstiteostest olid hinnaga alla 50 000 dollari ja vaid 2% teostest olid hinnaga üle miljoni dollari.
  • Keskmine esmaturu galerii esindab 23 kunstnikku, esma- ja järelturul tegutsev keskmiselt 35 kunstnikku.
  • Segastel aegadel eelistavad ostjad väljakujunenud ja karjääri keskmes autoreid – 56% keskmise galerii käibest andsid kolm edukamat kunstnikku ning kõige edukam andis kolmandiku. Paljud küsimustikule vastanud galeriid kurtsid kogujate huvi leigust alles esile kerkivate kunstnike suhtes.
  • Keskmisel galeriil on aastas keskmiselt 72 kunstiostjat.
  • Keskmine galerii korraldab aastas 8 näitust.
  • Kunstiteose keskmine müügiperiood galeriis on 11 kuud – 10 kuud esmaturul ning 14 kuud järelturul.
  • Positiivne on, et kunstiostjaid tuleb juurde – galeriid raporteerisid, et 44% nende eelmise aasta ostjatest olid uued kliendid ning nende poolt tekitatud käive oli 38% kogukäibest.
  • Kunsti-NFT-de või krüptokunsti osakaal on kogu turust langenud nii madalale, et seda enam koguarvestusse isegi ei kaasata – 2021. aasta buumist on alles riismed. Mitmed kauplemisplatvormid on oma tegevuse lõpetanud, tehingute kogusumma oli vaid 213 miljonit dollarit ning aktiivsete kauplejate arv 5620 inimest.
  • 2024. aastal toimus maailmas 336 kunstimessi.
  • UBS peab tulevaste aastate kõige suuremaks mõjutajaks üldise ebastabiilsuse ja kriiside kõrval suurt varade põlvkondlikku ülekandumist – lähikümnenditel on 84 triljonit dollarit varasid liikumas ühelt põlvkonnalt järgmisele ning nende eelistused kunsti osas on teised.
  • Paljud kunstivahendajad kardavad piiriülese kaubanduse kokkutõmbumist üldise protektsionismi ja majandusliku natsionalismi meelsete poliitikate leviku tõttu. Kunstiturg on rahvusvaheliselt seni olnud suhteliselt dereguleeritud ning barjäärideta.
NB! Keskmine on statistiline keskmine, keskmist galeriid ei eksisteeri 😉
NB2! Esmaturg = teos müüakse esmakordselt; järelturg = teost müüakse juba mitmendat korda.
 
 
Foto: Kennet Lekko, Kristen Rästase ja Paul Kormašovi näituse “Tallinn-Berliin-Tallinn: Ära mõtle, kohe hüppa” avamine Artrovert galeriis. Foto: Mihkel Maripuu